Kasulikud nipid

Raamat “Nututa kasvatus”

Kuna olin varem läbi lugenud Elizabeth Pantley raamatu “Nututa uni” ja sain sellest väga palju abi, siis otsustasin ka tema teise raamatu läbi lugeda. Sain ka siit samuti väga palju häid nippe ja teadmisi! Samas tundsin ka heameelt, kuna osasid asju olin juba enda kasvatuspõhimõtete juures kasutanud ja need tõesti toimivad. Panen siia alla enda jaoks olulisemad, mida ise juba kasutan ja mida peaksin edaspidi kasutusele võtma.

  1. Koostöömängud. Pöörake teatud üleanded, mis lapsele ei pruugi olla meelt mööda, mänguks. Esitage enda korraldus näiteks mänguasjad üles korjata mänguks – “Vaatame, kes saab kõige rohkem mänguasju kasti!”. Olge lapsele nendes mängudes kaaslaseks!
  2. Pange asjad rääkima! Looge endale niiöelda tehisabi. Näiteks enda käsi või mingi ese, mis on lapsele nagu sõbra eest, kes räägib teise häälega. Kui laps näiteks ei taha riidesse panna, siis võtke see abivahend endale appi ja vaadake, kuidas laps kohe rõõmsamini läbi mängu enda ülesande täidab.
  3. Pange kujutlusvõime tööle! Lapsel võib mõnikord igav olla ja sellest ka virilaks ja ja jonnivaks muutuda. Mõelge lapsele mingi huvitab ja tegevustpakkuv mäng välja. Näiteks tahate mängutoast ilma jututa lapse autosse saada. Paku välja näiteks, et loete ära, mitu sammu saate lugeda, et autoni jõuda.
  4. Laulge, jutustage mõni lugu, mängige narri! Ärge mõelge, et lapsele suvalise isemõeldud laulu ettelaulmiseks peaks olema teil super lauluhääl ja imeline luuleoskus. Samuti ei pea jutustamiseks ja teatri tegemiseks olema eriline kirjanikuanne või näitlemisoskus. Pange muusikasse ja sõnadesse kõik, mis pähe tuleb, ja laps imestab pigem just vanema mängulisuse ja teatraalsuse üle.
  5. “5-3-1, minek!” Selle nipi põhimõte on anda lapsele eelnevalt märku, kui palju on mingi teatud tegevuse lõpetamiseks aega jäänud. Mina õppisin seda enda õe pealt, kui ükskord mängutoas olime. Ta näitas poisile käte peal sõrmedega, et “Robin, 5 minutit veel, siis lähme!”. Robin näitas oma sõrmede peal vastu, et kas nii palju veel jäänud, ja niimoodi nad teatud aja möödudes andsid teineteisele märku, et kaua veel mängimiseks aega on. Ega ju tegelikult õde aega ei võtnud, vaid näitas lihtsalt, et 4, 3, 2, 1 ja lähme. See toimis väga hästi ja sellepärast võtsin ka mina selle kasutusele. Mitte et Erkiga oleks kunagi olnud probleemi mängutoast lahkuda aga sellest kujunes pigem selline teatamise mäng, kus Erki õppis ka numbrite lugemise sõrmede peal ära. Nüüd kasutan seda nippi juba harjumisest ja samas ka hea väiksemale lapsele seda sisse harjutada. Kes veel nii teeb?
  6. Silmast silma vestlused! Ärge andke lapsele ülesandeid ja õpetussõnu näiteks teisest toast või talle otsa vaatamata. Olen palju Toomasele seda meelde tuletanud, et kui tahad, et laps kuulaks ja saaks aru, siis “lasku tema tasandile”. Näiteks, kui kodus on mingi istumine ja lapsed on ülemeelikud (näiteks hüppavad diivanil), siis selle asemel, et talle köögist hõisata “Ära hüppa diivanil!”, tuleks laps eemalda seltskonnast, et oleksite kahekesi, ja sõna otseses mõttes laskuda tema tasandile – kükitada ja vaadata talle silma ning rääkida enda jutt talle siis ära.
  7. Kasutage jaatust. Nagu meeste puhul, siis ka laste puhul on mõttetu kasutada sõnu “Ei!”, “Ära tee!”, “Lõpeta!”. Need on nagu võitlussõnad, mida kasutades, ei kuule ega mõista laps ega mees enam sellele järgnevat. Muutke enda ütlused jaatavaks. Selline kõne aitab ka kaasa positiivsete suhtlemisoskuste kujundamisele.
  8. Mõtete kõrvalejuhtimine ja ümbersuunamine. Kasutan seda tehnikat teadlikult Elli puhul põhimõtteliselt iga päev. Ta hakkab alati lasteaiast koju sõites vigisema ja vinguma, ma ei tea miks, ja sel hetkel üritan mingit mängu mängida ja tema tähelepanu mujale suunata. Samas on meil näiteks viimasel ajal probleem autoga sõites selline, et üks tahab muusikat kuulata, teine mitte. Panen muusika hoopiski kinni (pole juba 2 nädalat raadiot autos käima pannud) ja mängime mängu “Mitut punast autot keegi näeb?” või küsin suvalisi küsimusi – “Mida lasteaias sõite?”, “Mida te täna unes nägite?” või “Mis muffinite sisse käib?”. Laste tähelepanu probleemilt on kohe eemale suunatud ja siis on nad keskendunud hoopis meie mängule ja suhtlusele.
  9. Perereeglid = rahu võti. Pere keskis peaks olema kehtestatud ja loodud reeglid, mis käivad kõikide kohta. Et lapsed seda paremini mõistaksid, võiks see olla piltide näol kodus seinal. Olen seda nippi näinud mitmes blogis ja paljudest kohtadest on võimalik neid liste tasuta ka välja printida.
  10. Rääkige lühidalt ja selgelt. Mida vähem ütlete, seda rohkem kuulatakse, mõistetakse ja jäetakse meelde! Ärge laskuge üksikasjadesse ja rääkige vaid olulist – ärge pidage loengut!
  11. Mõlge, öelge ja tehke ära! Põhjus, miks lapsed mõnikord vanemat ei kuula, seisneb selles, et vanemad korrutavad üht ja sama nõuet mitmeid kordi, kuni lõpuks plahvatatakse ja antakse alla. Näiteks, kui palute lapsel end riide panna, ise aga hakkate midagi muud sama aeg tegema, lõpuks vaatate, et ikkagi laps pole end riide pannud. Mõelge enda soov hästi läbi, esitage see selgelt ja konkreetselt, jääge soovi täitmisele kindlaks ja jätkake järjekindlalt nõudmise esitamist.
  12. Igapäevaharjumused. Looge lastele teatud harjumused ja rutiinid. Näiteks on meie harjumuseks lasteaiapäeval aiast koju jõudes see, et enne kella kuute (Erki õpetasin, et seinakellal peab olema I täht) ei pane me televiisorit käima. Veel on harjumuseks enne voodisse minekut mõlemal lapsel oma lühike tudumultikas ära vaadata. Pärast seda lähevad nad vannituppa ja sealt ilusti ilma jonnita trepist üles magamistuppa. Igapäevaharjumuseks olen näiteks ka lastele õpetanud, et nad ise pööravad mustad riided õiget pidi ja viivad mustapesukasti. Ka see, et magama minnes on oma toa põrand mänguasjadest tühi – Elli käib ja korjab neid mänguasju ilma meelde tuletamiseta, sest kõik nukud ja loomad peavad ju ka tuttu saama – see on nii armas. Eks neid harjumusi on veel mitmeid ja mitmeid. Jagage mulle kommentaarides ka enda laste harjumusi, mida võiks ise ka proovida!
  13. Aeg maha! See on nii tavaline ja tuntud kasvatusmeetodi nipp, kuid see tuleks enda pere keskel ühtseks reegliks nimetada. Miks, millal ja kuidas siis käituda? Aja mahavõtmise mõte seisneb selles, et see katkestab lapse negatiivse käitumise, eemaldab ta probleemist või olukorrast ja laseb tal maha rahuneda ja siis asi selgeks rääkida ja arutada. See ei ole mõeldud karistamiseks! Peate ise aga lapsele lühidalt ja konkreetselt märku andma, miks aeg maha võetakse, ärge noomige ega riielge, vaid õpetage ja tehke seda lühidalt. Siis peaks laps istuma või olema kokkulepitud aeg-maha-kohas (meil on selleks trepi esimene aste) ja kui laps on lõpetanud jonnimise/saanud aru oma halvast käitumisest, tuleks laps enda juurde kutsuda ja tema tasandil tekkinud olukord lühidalt läbi käia. Kiita, et laps oli aus ja mõistev! Selles olukorras on kõige tähtsam see, et laps julgeks olla aus, enda tegu tunnistada, andeks paluda. Raamatus on selle nipi ja erinevate juhtumite kohta pikemalt kirjas – keda huvitab, saab sealt täpsemalt lugeda!
  14. Komplimendid, kiidusõnad! Märgake enda lapse käitumises ka väikeseid saavutusi ja ärge olge lapse kiitmisel kitsi. Laps suudab üllatada kõige ootamatumas olukorras. Meil on Erki poolt viimasel ajal nii palju head avastamist ja ettearvamatult head käitumist Elli suhtes, et iga väiksem positiivne käitumine teeb südame soojaks. Näiteks kui Ellil said Pezi kommid dosaatorist otsa, andis Erki enda viimase kommi Ellile, täiesti niisama, ilma Elli palumiseta. Minul oli kohe heldimushetk seda nähes ja sain jällegi kinnitust, et nii oluline on ikka lastel koos kasvada – annab tulevikuks kohe kindlasti selle alustala, et teistega tuleb arvestada, muresid ja rõõme jagada, ja teada, et sa ei ole üksinda.
  15. Laske protestida! Kui laps on õnnetu või pahane ja see ei ole selline aeg-maha-situatsioon, siis laske lapsel lihtsalt protestida. Kui mul kumbki oma jonnihooga pihta hakkab niiöelda lihtsalt lambist, siis ma hetkeks pöördun ta poole, proovin asja parandada, kui ei näe sellel mingit lahendust, eemaldun lapsest ja lasen tal enda jonn ära jonnida.

******************************************************************

KOKKUVÕTVALT:

Laskuge lapse silmade kõrgusele!

Öelge selgelt, lühidalt ja konkreetselt mida mõtlete!

Olge viisakas ja rahulik ja oma mõtete ja soovide täitmisel järjekindel!

******************************************************************

Raamatus on väga pikalt välja toodud igasuguseid erinevaid situatsioone ja näiteid ning kindlasti soovitan kõik need õpetussõnad ja kogemused läbi lugeda. Tunnete end võib-olla ära õigesti käitumise osas ning samas võite saada häid nippe, mida kohe lapse peal järele katsetada.

Mina ei ole kohe kindlasti ideaalne ema (tahaksin näha ema, kes oleks, ja tema päeva jälgida 24/7) ja olen mitmeid mitmeid kordi mõelnud, miks ma nüüd nii halvasti reageerisin ja valesti ütlesin ja mida nüüd laps sellest kaasa võib võtta, aga sellises olukorras tuleks lihtsalt lapse ees südamest vabandada ja kallistada. See võib tunduda tohutult imelik väikese lapsega niimoodi ausalt rääkida aga enda süda läheb kergemaks, ma tean seda! Kõik, mis on lapsega seotud, algab meist endist – meie tujudest, päevast, tegevustest. Leidke aega endale, enda mõtete mõistmiseks ja emotsioonide tundmiseks, et lastega koosveedetud aeg oleks rahulik ja rõõmus mõlemale osapoolele. Kannan neid mõtteid endaga iga päev kaasas ja kui ongi halb päev, siis järgmist päeva alustan mõttega, et täna tuleb parem päev!

Kui kellelgi on veel häid nippe ja näpunäiteid lastega käitumise osas, siis kirjutage mulle nendest :)

Loe veel ka...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga