Raamat “Nututa kasvatus”

Kuna olin varem läbi lugenud Elizabeth Pantley raamatu “Nututa uni” ja sain sellest väga palju abi, siis otsustasin ka tema teise raamatu läbi lugeda. Sain ka siit samuti väga palju häid nippe ja teadmisi! Samas tundsin ka heameelt, kuna osasid asju olin juba enda kasvatuspõhimõtete juures kasutanud ja need tõesti toimivad. Panen siia alla enda jaoks olulisemad, mida ise juba kasutan ja mida peaksin edaspidi kasutusele võtma.

  1. Koostöömängud. Pöörake teatud üleanded, mis lapsele ei pruugi olla meelt mööda, mänguks. Esitage enda korraldus näiteks mänguasjad üles korjata mänguks – “Vaatame, kes saab kõige rohkem mänguasju kasti!”. Olge lapsele nendes mängudes kaaslaseks!
  2. Pange asjad rääkima! Looge endale niiöelda tehisabi. Näiteks enda käsi või mingi ese, mis on lapsele nagu sõbra eest, kes räägib teise häälega. Kui laps näiteks ei taha riidesse panna, siis võtke see abivahend endale appi ja vaadake, kuidas laps kohe rõõmsamini läbi mängu enda ülesande täidab.
  3. Pange kujutlusvõime tööle! Lapsel võib mõnikord igav olla ja sellest ka virilaks ja ja jonnivaks muutuda. Mõelge lapsele mingi huvitab ja tegevustpakkuv mäng välja. Näiteks tahate mängutoast ilma jututa lapse autosse saada. Paku välja näiteks, et loete ära, mitu sammu saate lugeda, et autoni jõuda.
  4. Laulge, jutustage mõni lugu, mängige narri! Ärge mõelge, et lapsele suvalise isemõeldud laulu ettelaulmiseks peaks olema teil super lauluhääl ja imeline luuleoskus. Samuti ei pea jutustamiseks ja teatri tegemiseks olema eriline kirjanikuanne või näitlemisoskus. Pange muusikasse ja sõnadesse kõik, mis pähe tuleb, ja laps imestab pigem just vanema mängulisuse ja teatraalsuse üle.
  5. “5-3-1, minek!” Selle nipi põhimõte on anda lapsele eelnevalt märku, kui palju on mingi teatud tegevuse lõpetamiseks aega jäänud. Mina õppisin seda enda õe pealt, kui ükskord mängutoas olime. Ta näitas poisile käte peal sõrmedega, et “Robin, 5 minutit veel, siis lähme!”. Robin näitas oma sõrmede peal vastu, et kas nii palju veel jäänud, ja niimoodi nad teatud aja möödudes andsid teineteisele märku, et kaua veel mängimiseks aega on. Ega ju tegelikult õde aega ei võtnud, vaid näitas lihtsalt, et 4, 3, 2, 1 ja lähme. See toimis väga hästi ja sellepärast võtsin ka mina selle kasutusele. Mitte et Erkiga oleks kunagi olnud probleemi mängutoast lahkuda aga sellest kujunes pigem selline teatamise mäng, kus Erki õppis ka numbrite lugemise sõrmede peal ära. Nüüd kasutan seda nippi juba harjumisest ja samas ka hea väiksemale lapsele seda sisse harjutada. Kes veel nii teeb?
  6. Silmast silma vestlused! Ärge andke lapsele ülesandeid ja õpetussõnu näiteks teisest toast või talle otsa vaatamata. Olen palju Toomasele seda meelde tuletanud, et kui tahad, et laps kuulaks ja saaks aru, siis “lasku tema tasandile”. Näiteks, kui kodus on mingi istumine ja lapsed on ülemeelikud (näiteks hüppavad diivanil), siis selle asemel, et talle köögist hõisata “Ära hüppa diivanil!”, tuleks laps eemalda seltskonnast, et oleksite kahekesi, ja sõna otseses mõttes laskuda tema tasandile – kükitada ja vaadata talle silma ning rääkida enda jutt talle siis ära.
  7. Kasutage jaatust. Nagu meeste puhul, siis ka laste puhul on mõttetu kasutada sõnu “Ei!”, “Ära tee!”, “Lõpeta!”. Need on nagu võitlussõnad, mida kasutades, ei kuule ega mõista laps ega mees enam sellele järgnevat. Muutke enda ütlused jaatavaks. Selline kõne aitab ka kaasa positiivsete suhtlemisoskuste kujundamisele.
  8. Mõtete kõrvalejuhtimine ja ümbersuunamine. Kasutan seda tehnikat teadlikult Elli puhul põhimõtteliselt iga päev. Ta hakkab alati lasteaiast koju sõites vigisema ja vinguma, ma ei tea miks, ja sel hetkel üritan mingit mängu mängida ja tema tähelepanu mujale suunata. Samas on meil näiteks viimasel ajal probleem autoga sõites selline, et üks tahab muusikat kuulata, teine mitte. Panen muusika hoopiski kinni (pole juba 2 nädalat raadiot autos käima pannud) ja mängime mängu “Mitut punast autot keegi näeb?” või küsin suvalisi küsimusi – “Mida lasteaias sõite?”, “Mida te täna unes nägite?” või “Mis muffinite sisse käib?”. Laste tähelepanu probleemilt on kohe eemale suunatud ja siis on nad keskendunud hoopis meie mängule ja suhtlusele.
  9. Perereeglid = rahu võti. Pere keskis peaks olema kehtestatud ja loodud reeglid, mis käivad kõikide kohta. Et lapsed seda paremini mõistaksid, võiks see olla piltide näol kodus seinal. Olen seda nippi näinud mitmes blogis ja paljudest kohtadest on võimalik neid liste tasuta ka välja printida.
  10. Rääkige lühidalt ja selgelt. Mida vähem ütlete, seda rohkem kuulatakse, mõistetakse ja jäetakse meelde! Ärge laskuge üksikasjadesse ja rääkige vaid olulist – ärge pidage loengut!
  11. Mõlge, öelge ja tehke ära! Põhjus, miks lapsed mõnikord vanemat ei kuula, seisneb selles, et vanemad korrutavad üht ja sama nõuet mitmeid kordi, kuni lõpuks plahvatatakse ja antakse alla. Näiteks, kui palute lapsel end riide panna, ise aga hakkate midagi muud sama aeg tegema, lõpuks vaatate, et ikkagi laps pole end riide pannud. Mõelge enda soov hästi läbi, esitage see selgelt ja konkreetselt, jääge soovi täitmisele kindlaks ja jätkake järjekindlalt nõudmise esitamist.
  12. Igapäevaharjumused. Looge lastele teatud harjumused ja rutiinid. Näiteks on meie harjumuseks lasteaiapäeval aiast koju jõudes see, et enne kella kuute (Erki õpetasin, et seinakellal peab olema I täht) ei pane me televiisorit käima. Veel on harjumuseks enne voodisse minekut mõlemal lapsel oma lühike tudumultikas ära vaadata. Pärast seda lähevad nad vannituppa ja sealt ilusti ilma jonnita trepist üles magamistuppa. Igapäevaharjumuseks olen näiteks ka lastele õpetanud, et nad ise pööravad mustad riided õiget pidi ja viivad mustapesukasti. Ka see, et magama minnes on oma toa põrand mänguasjadest tühi – Elli käib ja korjab neid mänguasju ilma meelde tuletamiseta, sest kõik nukud ja loomad peavad ju ka tuttu saama – see on nii armas. Eks neid harjumusi on veel mitmeid ja mitmeid. Jagage mulle kommentaarides ka enda laste harjumusi, mida võiks ise ka proovida!
  13. Aeg maha! See on nii tavaline ja tuntud kasvatusmeetodi nipp, kuid see tuleks enda pere keskel ühtseks reegliks nimetada. Miks, millal ja kuidas siis käituda? Aja mahavõtmise mõte seisneb selles, et see katkestab lapse negatiivse käitumise, eemaldab ta probleemist või olukorrast ja laseb tal maha rahuneda ja siis asi selgeks rääkida ja arutada. See ei ole mõeldud karistamiseks! Peate ise aga lapsele lühidalt ja konkreetselt märku andma, miks aeg maha võetakse, ärge noomige ega riielge, vaid õpetage ja tehke seda lühidalt. Siis peaks laps istuma või olema kokkulepitud aeg-maha-kohas (meil on selleks trepi esimene aste) ja kui laps on lõpetanud jonnimise/saanud aru oma halvast käitumisest, tuleks laps enda juurde kutsuda ja tema tasandil tekkinud olukord lühidalt läbi käia. Kiita, et laps oli aus ja mõistev! Selles olukorras on kõige tähtsam see, et laps julgeks olla aus, enda tegu tunnistada, andeks paluda. Raamatus on selle nipi ja erinevate juhtumite kohta pikemalt kirjas – keda huvitab, saab sealt täpsemalt lugeda!
  14. Komplimendid, kiidusõnad! Märgake enda lapse käitumises ka väikeseid saavutusi ja ärge olge lapse kiitmisel kitsi. Laps suudab üllatada kõige ootamatumas olukorras. Meil on Erki poolt viimasel ajal nii palju head avastamist ja ettearvamatult head käitumist Elli suhtes, et iga väiksem positiivne käitumine teeb südame soojaks. Näiteks kui Ellil said Pezi kommid dosaatorist otsa, andis Erki enda viimase kommi Ellile, täiesti niisama, ilma Elli palumiseta. Minul oli kohe heldimushetk seda nähes ja sain jällegi kinnitust, et nii oluline on ikka lastel koos kasvada – annab tulevikuks kohe kindlasti selle alustala, et teistega tuleb arvestada, muresid ja rõõme jagada, ja teada, et sa ei ole üksinda.
  15. Laske protestida! Kui laps on õnnetu või pahane ja see ei ole selline aeg-maha-situatsioon, siis laske lapsel lihtsalt protestida. Kui mul kumbki oma jonnihooga pihta hakkab niiöelda lihtsalt lambist, siis ma hetkeks pöördun ta poole, proovin asja parandada, kui ei näe sellel mingit lahendust, eemaldun lapsest ja lasen tal enda jonn ära jonnida.

******************************************************************

KOKKUVÕTVALT:

Laskuge lapse silmade kõrgusele!

Öelge selgelt, lühidalt ja konkreetselt mida mõtlete!

Olge viisakas ja rahulik ja oma mõtete ja soovide täitmisel järjekindel!

******************************************************************

Raamatus on väga pikalt välja toodud igasuguseid erinevaid situatsioone ja näiteid ning kindlasti soovitan kõik need õpetussõnad ja kogemused läbi lugeda. Tunnete end võib-olla ära õigesti käitumise osas ning samas võite saada häid nippe, mida kohe lapse peal järele katsetada.

Mina ei ole kohe kindlasti ideaalne ema (tahaksin näha ema, kes oleks, ja tema päeva jälgida 24/7) ja olen mitmeid mitmeid kordi mõelnud, miks ma nüüd nii halvasti reageerisin ja valesti ütlesin ja mida nüüd laps sellest kaasa võib võtta, aga sellises olukorras tuleks lihtsalt lapse ees südamest vabandada ja kallistada. See võib tunduda tohutult imelik väikese lapsega niimoodi ausalt rääkida aga enda süda läheb kergemaks, ma tean seda! Kõik, mis on lapsega seotud, algab meist endist – meie tujudest, päevast, tegevustest. Leidke aega endale, enda mõtete mõistmiseks ja emotsioonide tundmiseks, et lastega koosveedetud aeg oleks rahulik ja rõõmus mõlemale osapoolele. Kannan neid mõtteid endaga iga päev kaasas ja kui ongi halb päev, siis järgmist päeva alustan mõttega, et täna tuleb parem päev!

Kui kellelgi on veel häid nippe ja näpunäiteid lastega käitumise osas, siis kirjutage mulle nendest :)

Nipp: Nimesildid riietele ***

Kuna lastel on taas käes lasteaias käimise aeg ning kuna meie perest käib sellest õppeaastast lasteaias nüüd kaks last, siis otsustasin taaskord kõik riided siltidega ära varustada. Nii on õpetajatel lihtsam, samas saab õpetada ka lapsele oma riideid ära tundma ning ka see, kes lapsele järele läheb, teab, mida talle selga panna – et võõrad riided koju ei jõuaks.

Olen proovinud mitmete firmade nimesilte ning leidsin nüüd endale kõige sobivamad – kvaliteetsed sildid ja parim paigaldus. Räägin täpsemalt firmast minukleeps.ee. Minu peamine eesmärk oli otsida nimesilte, mis on riietele triigitavad ja et paigaldamisel jääks silt ka ilus. Veel tahtsin ma leida ka hinna poolest kõige soodsamad sildid. Viimaseks kriteeriumiks oli, et silt ka reaalselt lubatud pesemistemperatuuri vastu peaks ja hiljem riide küljest lahti ei kooruks. Varem olin proovinud selliseid silte, mis triikrauaga riietele paigaldades sulatas nimesildi värvi üles ja seega jäi see kole, ning samas ka pärast pesu olid sildid ühest otsast lahti ning tulid ära.

Valituks osutusid siis suured triigitavad nimesildid ja neid olen tellinud tänaseks juba 3 korda.

Kokkuvõtvalt need sildid on:

  1. vahapaberi abil triigitavad
  2. paigaldamisel jäävad sildid ilusad
  3. hinna poolest on need sildid kõige soodsamad – 0,13 € tk. Arvesse tuleb võtta kindlasti ka seda, et transport on igal juhul tasuta.
  4. nimesilt peab väga hästi vastu lubatud temperatuurile. Samas pesen ma laste pesusid vaid 40 kraadiga – lubatud temperatuur on 60 kraadi.

Olen varem proovinud ka kahe teise firma triigitavaid nimesilte, kuid minukleeps.ee omad kiidan  igati esimese koha vääriliseks. Nendega koostöös tellisin veel ka teisi tooteid ja kiidan ka neid. Eriti leiavad meil kasutust jalanõude sisse mõeldud kleepsud.

Seega, kel on vaja, siis kindlasti soovitan nende tooteid osta ja proovida ka ise järele. Kasuta boonuskoodi “MEIEELUILU” ja saad kogu ostukorvilt alati -15%. 

*** Postitus on valminud koostöös minukleeps.ee‘ga***

Nipp: Lastega autosõit ja reisimine

Pärast perepuhkust Tartus tekkis mõte jagada teile mõningaid nippe ja trikke, mida meie lastega reisimisel teeme, et enda elu lihtsamaks teha ja et ka lastel tegevust ja rahu pikemal autosõidul oleks. Kellel on veel häid nõuandeid, andke aga teada, katsetame järele!

  • Asjad organiseeritult pakitud! – See tähendab, et igal asjal oma koht ja nii on kohe teada, kust kohast midagi saab ja kus asub! Meie puhul tähendab see, et pagasnikus on kohver, kus sees on igal inimesel oma kott omade asjadega – kohe käepärast võtta, kelle kotist midagi vaja on. Kohvri ees väiksemas sahtlis on koduapteegist vajalik kraam, suuremas sahtlis kõik elektroonikavidinad – raadiosaatjad, laadijad jms. Kohvri sees võrguga sahtlis on kõik mustad riided, mis koju jõudes on hea kohe mustapesukasti tõsta – selleks võib ka eraldi kott olla. Selliseks organiseerimiseks on hea näiteks selline komplekt!
  • Potitreeninguasjad käepärast võtta – Kuna pere pisim on praegult potitamisega hoos, siis on meil pikemal autosõidul ka pott autos olemas ja selle juures eraldi kott (pildil poti taga must lukuga kott), mis sisaldab kõiki pükse, sokke, trussikuid. Nii on kõige lihtsam potitamisega mässata. Üleüldse on see sama kott meil kodus välisukse juures koguaeg valmis, et kaasa võtta või et ka kodus olles sealt uued püksid võtta. See tähendab, et kõik keha alumise poole asjad rändavad pärast pesu ja kuivamist just sellesse kotti, mitte riiulile või kappi. Minu jaoks kõige lihtsam süsteem. Hea kaasa haarata kogu kupatus, kui kuskile on minek! Kotis sees ka siis eraldi kilekott mustade riiete jaoks, mis koju jõudes jälle pesukorvi või pessu jõuavad. Selle koti sisemuse organiseerimiseks tellisin sellise organisaatori!
  • Autokott – Ebayst tellitud! Sorteeritult siis taga on üleriided, mida külmema ilmaga kohe hea autost haarata. Keskel on termosahtel, kus meil on koguaeg näiteks ühekordsed nõud. Ees sahtlis on mütsid ja käru jaoks tekk ning sääsevõrk, värviraamat ja pliiatsid.
  • Käsitolmuimeja – Totaalne must-have kodumasin lastega reisimiseks. Nii saab peatudes auto ära koristada, kui näiteks lapsed on sõiduajal midagi pudisevat söönud. Selle nipiga hoiab ära selle stressi, et koju jõudes on auto nagu seapesa! Kel on kodus see väike masin olemas, haarake teinekord kaasa ja vaadake, kas see nipp on teile kasulik!
  • Pagasniku põhjas olevad salapeidukad – Kelle autol need on, siis mahutage sinna kõiksugu “võib-olla vajaminevad asjad” – näiteks vihmariided, kummikud, jalanõud jms, mida koheselt või võib-olla üldsegi mitte vaja ei lähe. Meil on sinna näiteks peidetud mähkmelinad, vihmavari, tekk.

 

  • Mänguasjakast – Kuna meie lapsed ei ole nö ekraanilapsed ja ei saa autosõiduks telefoni või tahvearvutit kätte, siis tagumisele istmele laste vahele võtame alati kaasa ühe kasti, kuhu lapsed panevad ise enda toast kokku kõige lemmikumad mänguasjad ja raamatud, mida siis hea teel olles vaadata ja millega mängida. Samas ka hea peatumiskohas kogu kast mängimiseks tuppa kaasa võtta.
  • Kaitsekiled istme taha – Need tellisin samuti Ebayst ja juba ammu ammu kasutusel. Lapsed ei määri niimoodi enda jalanõudega eesistmete taguseid ja kuna need on kilematerjalist, siis on neid väga lihtne puhastada.

 

  • Elli autoistmel ja ka kärus kasutame mähkmelina või siis istmekaitset. Potitreeningu ajal ideaalsed ja hädavajalikud asjad minu jaoks. Kui istmekaitse on märjaks saanud, siis saame võtta kasutusele mähkmelina.

 

  • Tekitrikk – Avastasin selle triki jaanipäevale sõites, kui Elli oli juba megapahur, ei jäänud magama ja loopis kõiksugu asju maha. Üksi sõites ei saanud ma neid asju talle kohe roolis olles kätte tagasi anda. Kuna mul olid magamisasjad kaasas, siis panin ma teki ta jalutsisse ja ka ukse ja tooli vahele, mis tekitas kõrgenduse ega lasknud mõmmidel ja muudel mänguasjadel ukse vahele või maha kukkuda.

 

  • Hädavajalik kraam käeulatusse! – Eesistmele (kui sõidan lastega üksi) või siis pardalaekasse ja uksesahtlisse kõige vajalikum trään! Meie jaoks on hädavajalikud:
  • Koristage auto ja pakkige asjad lahti kohe koju tagasi jõudes! – See võib tunduda liigse pingutusena aga tõesti see võtab nii palju stressi maha järgmisel päeval või “teen hiljem” mõtlemisena. Juba koju sõites saate end sellele lainele seada! Esmalt tõstke autost välja näiteks kohver ja must pesu. Pange masin pesema – seda kiiremini saate riided ka kuivama! Siis muud asjad nö kott koti haaval korda ja puhtaks ja asjad omale kohale. Kõige lõpuks on auto asjadest puhas ning kui vaja käige auto kärmelt tolmuimejaga ja/või lapiga üle. Parim nipp reisimiseks, sest järgmiseks sõiduks on siis auto kohe jälle valmis ja samas on puhkus lõppenud nii, et kodu korras ja asjad tagasi omadel kohtadel.

Siia lõppu siis teile meie segamini auto pilt reisilt tagasi jõudes, mille koristamiseks ja lahtipakkimiseks kulus mul maksimaalselt 30 minutit!

Tee ise: Kriiditahvel aeda

Lastele tuleb ikka ja jälle midagi uut ja põnevat välja mõelda ning seekord tegin järele Pinterestist ühe DIY projekti. Kriidivärv oli mul kodus juba olemas, seega juurde oli vaja osta vaid veel mõned asjad. Kiirelt ja lihtsalt said lapsed endale uue mänguasja!

Vaja läheb:

  • Liimpuitplaat mänd – suurus 60cm x 80cm (Bauhofist)
  • Kriidivärv (K-Rautast)
  • Kinnitusjubinad ~2-3 eurot

Töökäik:
Puit on vaja 2 korda kriidivärviga ära värvida (paaritunnise vahega) ning lasta ööpäev kuivada. Siis kinnitused külge, alla topsi jaoks ka konks ja ongi valmis.

Kudumine: Mõmmi tuukrimüts

picmonkey-collage3 aastat tagasi tegin ma käsitööringi juhendaja õpetuse järgi Erkile türkiissinise kevadmütsi ning ka Ellile tahtsin sama meisterdada. Erkiga kasutasin ma seda mütsi nii palju, kuna hoidis kõrvad ja kaela soojas, ja selline kaks ühes müts on lapse jaoks parim variant. Selle mütsi kudumine pole üle mõistuse keeruline! Alljärgnev on tehtud 7-kuuse lapse suurusele (pea ümbermõõt 42 cm).

Vaja läheb:

  • 50 grammi 100% puuvillast lõnga
  • 2.5 ringvardaid/vardaid

Valmistamine:

  1. Loo 81 silma (silmade arv peab jaguma 3-ga).
  2. Koo 50 rida (25 x 2) ripskoes (nii edasi kui tagasi parempidiselt, esimene silmus võta alati kudumata).
  3. Siis jaga silmad 3le vardale (27,27,27) – nagu sokikanna kokkuvõtmine ripskoes- paremalt vasakule nummerdan vardad I, II ja III, mis jääb edaspidiseks juhendiks ka nii:
    Minnes koo II varda viimane ja III varda esimene pahempidiselt PH kokku.
    Pööra töö ümber ja võta II varda 1. silm lõng ees lihtsalt üle.
    Tagasi kududes koo II varda viimane ja I varda esimene parempidiselt PP kokku (1. tõsta üle, 2. koo PP, tõsta 1. üle 2.)
    Pööra töö ümber ja võta II varda 1. silm lõng tagant lihtsalt üle.
    Niimoodi koo 17 rida ripskoes!
  4. Edasi jätka kokkuvõtmist aga tee seda 2×2 soonikus – kokku 10 rida. Keskelt võta kaks silma kokku, et silmade arv oleks soonikuks õige!
  5. Võta mõlemalt poolt 26 silma vardale ja jätka sooniku kudumist.
  6. Loo lõuaalusele kohale juurde 18 silmust ja koo 12 rida ringselt.
  7. Edaspidi jätka vaid parempidiselt PP kudumisega. Aga arvuta välja neli kasvatuskohta, et õlgadele tekiks salli osa. Nendel kohtadel kasvata üle 1 rea õhksilmadega juurde silmi. (õhksilm, PP, õhksilm – järgmisel real koo kõik need PP läbi). Nii koo 20 rida (10 õhksilma kasvatusrida).
  8. Pärast koo veel 7 rida 2×2 soonikus (vajadusel võta mõned silmad kokku, et soonikuks õige arv silmasid oleks).
  9. Lõpeta töö mahakudumise võttega.
  10. Korja näo ümbert (lõua alt mitte) kõik silmad ringvardale ja koo 2×2 soonikus 8 rida. Lõpeta töö mahakudumise võttega.
  11. Peida lõngajupid töö sisse.

KÕRVAD:

  1. Võta lõng topelt.
  2. Loo 25 silma ja koo 10 rida (5×2) 1×1 soonikus.
  3. Lõpuks tõmba lõng kõigist 25st silmast läbi ja kinnita selle lõngajupiga kõrvad mütsi külge.

1 2 3 4 5 6 7 8 9-1 9 10Prindi endale juhend SIIT!