Raamat “Asjadest lahtilaskmise kunst”

Mulle meeldivad raamatud, mis annavad mulle midagi uut ja huvitavat. Seekord siis jõudis mu kätte Kaisa Lattu raamat “Asjadest lahtilaskmise kunst”, mis räägib minimalistlikust eluviisist – kuidas vähem tarbida ja omada. Toon teieni autori mõtted, mis on ka minu jaoks olulised ja mida järgides tulekski enda elu elada. See ei tähenda midagi äärmuslikku aga äkki saate mõtteid, mida ka enda elus kasutama hakata!

Minimalism on eluviis, milles tuleks kasutada kergemaid teid ja vähem asju, et luua maksimaalne tulemus. See on teekond, mis tähendab kõigest ebaolulisest lahtilaskmist ja vaid olulisemale enda elus ruumi teha. Oma ja osta vähem ning koge elus rohkem!

Tunnen ise pidevalt, et asjad ahistavad mind. Näiteks ei meeldi mulle kohe üldse, kui näiteks elutoas-köögis on liiga palju asju silmale nähtavalt, et kui kummutil või köögikapil on asjad, mis tegelikult sinna ei kuulu, maas vedelevad laste mänguasjad, nurgas seisavad sahvrisse viimist ootavad asjad. Kõik selline silmnähtav pudi-padi ajab mind närvi ja muudab mu ärevaks, mis lõppeb muidugi korrastamise ja koristamisega, aga siis ma tunnengi, et ma pean asjadest lahti saama ja neid ära viskama/andma. Tunnen, et mida vähem on meil kodus asju, seda lihtsam on kodu korras hoida, seda vähem peab koristama ja seda vähem olen ma närviline. Kes veel nii tunneb? Seega ongi meil kodus suhteliselt vähe mööblit ja üldse asju, et niiöelda polekski ruumi, kuhu asju ladustada.

Räägime ostmisest! Mu õde õpetas mulle kunagi sellise põhimõtte, et kui sa tõesti midagi väga tahad endale osta, siis “sleep on it” ehk jäta esialgu ostmata ja kui järgmisel päeval see asi ikka kummitab peas, siis mine osta ära. Olen seda asju soetades meeles pidanud ja nii ka teinud. Samas ei osta ma ka kunagi midagi väga kallist (mõtlen eelkõige riideid ja jalanõusid) ja seega pigem vajalikku ja tõesti asju, mida kasutan ja kannan. Mu käsi ausalt ei küündi ostma 100-euroseid teksaseid või mõttetuid ühe-õhtu-kleite, sest ma olen praktilise mõtlemisega. “Mis siis, kui näiteks lastega kuskil külas olles mingi õnnetuse läbi tuleb uutele teksastele vildikaplekk, mis enam maha ei tule?”, “Millal ma veel pärast seda ühte peoõhtut selle kleidi selga panen?” – minu peas käivad enne ostu tegemist praktilised küsimused. Riideid ostes mõtlen tihti “Kas saan seda riideeset ka tööl kanda?” küsimuse üle. Tihti ostan riideid üldse teiseringipoodidest ja olen ka selle üle uhke, kui saan täiesti korralikud teksad 3.80 eest. Pigem on mul just siis kahju, kui neile mingi plekk peaks peale tulema :D

Asjad on kasutamiseks! Etiketi õpetajast on meelde jäänud mõte, et kui omad kristallpokaale, siis joo nendest kasvõi igal õhtul. Mis rõõmu need pakuvad, kui lihtsalt vitriinkapil seisavad. Asjad on kasutamiseks. Mis siis, kui need katki lähevad! Ka KonMari põhimõtte juures oli sama mõte nende nn koduriietega – kandke ka kodus teile rõõmu pakkuvaid riideid ehk neid, mida kannaksid ka kodust lahkudes teiste silme all. Pigem kanna riided ribadeks, kui et hoiad neid kapis ja nimetad neid “linnariideteks”. Siinkohal tuleb kohe meelde see, et laste puhul kasutatakse tihti sõna “linnariided”. Ehk siis need, mida vanema mõistes muidu selga ei panda, vaid linna minekuks. Minu lastel neid ei ole. Erkil on olemas näiteks paar teksapükse, mida kannab ta tõesti vaid siis, kui oleme kuskile sünnipäevale, linna või muusse viisakamasse kohta minemas ning kuhu vabaajariietes ei ole sobilik minna. Loomulikult on tal ka ka mõni triiksärk ja Ellil paar pidulikumat kleiti aga ma ei hoia lastele eraldi niiöelda linnariideid või -jalanõusid, et mida muus olukorras selga panna ei tohi. Ega kodus ju laps niikuinii triiksärgiga ega peokleidiga ringi ei jookse. Lastel on samas olemas mõlemal ka korralik jope, millega kodushoovis ringi ei joosta ja millega saab siis “linna” minna aga ma tõesti lasen lapsel olla laps ja mässata ja teha. Samuti õpetan neid oma asjadest loomulikult lugu pidama ja neid väärtustama aga sellest olenemata ma ei pahanda nendega ega ole ise pettunud, kui näiteks pluus mustaks saab või plekk peale tuleb. Selleks on ju mul sapiseep, käed ja õnneks ka pesumasin.

“Oma vähem, mitte ära organiseeri rohkem!”
/Kaisa Lattu/

Kodu ei ole ladu! Ärge kuhjake enda kodus olevaid kappe, riiuleid ja muid panipaikasid asju täis. Teil ei ole tõesti vaja neid kuut voodipesukomplekti, 20 käterätikut, riideid, mida salenemise puhul alles hoiate, ulmelist kuivainete või puhastusvahendite varu. Mu vanaisa on selline, kes hoiab asju alati “igaks juhuks alles”, sest “äkki läheb kunagi tarvis”. Kui läheb tarvis, siis minge ostke see endale! Hoidke kodus alles võimalikult vähe asju ja neid, mida reaalselt kasutate! Mul on tõesti “haigus” asju ära visata ja alatihti Toomas kurjustab minuga, et ma viskasin jälle midagi ära! Aga mida pole siiani vaja läinud, siis ei lähe seda ka edaspidi vaja. Ja kui läheb, siis muretsen sellepärast siis!

“Me ei vaja rohkem ruumi, vaid vajame vähem asju!”
/Kaisa Lattu/

Kõigil on koguaeg kiire! Nagu autor ütleb, et kui kellelgi on kiire, siis istugu maha ja oodaku, kuni kiire üle läheb! Aeg ei jää kunagi seisma ja meil ei teki päeva rohkem tunde või minuteid. Kui teil on koguaeg kiire või millegagi tegelemiseks jääb ajast puudu, siis tuleb see aeg lihtsalt võtta. Pange prioriteedid paika ja leidke vajaliku jaoks aega, kui see teile ka tõsiselt rõõmu teeb ja te seda teha tahate. Muul juhul öelge asjale EI ja ärge kulutage enda energiat asjale, mis teile midagi ei anna. Ja kui teil on vaja enda päeva rohkem aega juurde teha, siis lugege mu varajase ärkamise postitust – ehk saate motivatsiooni olulised ja hingelähedased asjad varajasse hommikusse lükata – siis on küll aega!

Elu sotsiaalmeedias! Viltu vaadatakse inimestele, kellel pole Facebooki. Ma ei tea küll miks! Arvatakse, et kui sind pole Facebookis, siis sind pole olemas, aga ma arvan, et see just annab päris palju inimesele juurde, kui ta ei ole sotsiaalmeedias nii tegus kui teised, ja ei jaga terve maailmaga enda elu privaatasju. Kuna aga mina pean blogi ja seega haldan sellega seoses nii blogi Facebooki lehte kui ka igapäevaselt olen pildis Instagramis, siis mina endale seda lubada ei saa, et sotsiaalmeedias ei figureeri. Küll aga olen ma uue aasta puhul võtnud endale väljakutse tühjendada enda Facebooki sõbralist minimaalse arvu peale (137lt 74le), samas kustutasin telefonist Facebooki Messengeri rakenduse ja kasutan Facebooki äppi töövälisel ajal vaid siis, kui tõesti midagi blogiga seonduvat on vaja telefoni kaudu teha. Mul ei ole juba pea aasta aega Messengeri teavitused sees olnud ja seega nägin alati sissetulevaid kirju vaid siis, kui äpi ise avasin aga tundsin nüüd aasta lõpus, et see kuidagi kontrollib nagu mu elu. Koguaeg on vajadus telefon kätte võtta, nagu ootaks iga kord ekraanilukku maha võttes lotovõitu. Kas teadsite, et sellisele asjale on eraldi kohe mõiste – nomofoobia? Telefonita jäämise hirm.

“Parim kingitus on aeg ja tähelepanu!”
/Kaisa Lattu/

Et üldse telefon ei saavutaks kontrolli meie elus, peab selleks ise teadlikult kohal olema. Tõmbasin telefoni äpi Quility time, kuna mulle lihtsalt pakkus huvi, mitu korda päeva jooksul ma telefonilukku maha võtan ja kui kaua ma päevas telefoni kasutan. Hea enda jälgimiseks ja kontrollimiseks. Olen maha võtnud ka kõikvõimalikud teavitushelid – sees on vaid telefonihelin (kuna esialgselt selleks ju telefon loodud on) ja WhatsApp teavitusheli (kuna selle kaudu suhtleme Toomasega ja tõesti see suhtlus on mulle kõige olulisem).

Samas on väga oluline igakuiselt tühjendada ka oma telefoni kõiksugustest asjadest, mis sinna on kuu jooksul kogunenud. Mina olen üritanud iga kuu alguses eelmise kuu pildid ja failid ära kustutada ja arvutisse tõmmata, kui neid peaks vaja minema. Oluline on aga ka arvutisse ümber kandes asjad ära sorteerida ja alles jätta vaid vajalikud, mitte lihtsalt kogu kupatus ühest kohast teise tõmmata. Siinkohal võiksin aga sellel teemal hoopis pikemalt rääkida aga sellest teine kord!

“Asjadest lahti laskmine on väga raske,
aga nendest vaba olemine nii ilus!”
/Kaisa Lattu/

Nipp: Nimesildid riietele ***

Kuna lastel on taas käes lasteaias käimise aeg ning kuna meie perest käib sellest õppeaastast lasteaias nüüd kaks last, siis otsustasin taaskord kõik riided siltidega ära varustada. Nii on õpetajatel lihtsam, samas saab õpetada ka lapsele oma riideid ära tundma ning ka see, kes lapsele järele läheb, teab, mida talle selga panna – et võõrad riided koju ei jõuaks.

Olen proovinud mitmete firmade nimesilte ning leidsin nüüd endale kõige sobivamad – kvaliteetsed sildid ja parim paigaldus. Räägin täpsemalt firmast minukleeps.ee. Minu peamine eesmärk oli otsida nimesilte, mis on riietele triigitavad ja et paigaldamisel jääks silt ka ilus. Veel tahtsin ma leida ka hinna poolest kõige soodsamad sildid. Viimaseks kriteeriumiks oli, et silt ka reaalselt lubatud pesemistemperatuuri vastu peaks ja hiljem riide küljest lahti ei kooruks. Varem olin proovinud selliseid silte, mis triikrauaga riietele paigaldades sulatas nimesildi värvi üles ja seega jäi see kole, ning samas ka pärast pesu olid sildid ühest otsast lahti ning tulid ära.

Valituks osutusid siis suured triigitavad nimesildid ja neid olen tellinud tänaseks juba 3 korda.

Kokkuvõtvalt need sildid on:

  1. vahapaberi abil triigitavad
  2. paigaldamisel jäävad sildid ilusad
  3. hinna poolest on need sildid kõige soodsamad – 0,13 € tk. Arvesse tuleb võtta kindlasti ka seda, et transport on igal juhul tasuta.
  4. nimesilt peab väga hästi vastu lubatud temperatuurile. Samas pesen ma laste pesusid vaid 40 kraadiga – lubatud temperatuur on 60 kraadi.

Olen varem proovinud ka kahe teise firma triigitavaid nimesilte, kuid minukleeps.ee omad kiidan  igati esimese koha vääriliseks. Nendega koostöös tellisin veel ka teisi tooteid ja kiidan ka neid. Eriti leiavad meil kasutust jalanõude sisse mõeldud kleepsud.

Seega, kel on vaja, siis kindlasti soovitan nende tooteid osta ja proovida ka ise järele. Kasuta boonuskoodi “MEIEELUILU” ja saad kogu ostukorvilt alati -15%. 

*** Postitus on valminud koostöös minukleeps.ee‘ga***

KonMari korrastusmeetod – 2. osa

Jätkan KonMari korrastusmeetodiga ning selleks korraks võtan ette raamatud ja paberid. See on kindlasti minu jaoks üks kõige raskem kategooria, kuna olen õppinud dokumendihaldust ja arhiveerimist, siis sellega on kaasnenud soov kõike organiseerida, süstematiseerida ja alles hoida – äkki ju läheb vaja! Tegelikult ei lähe vaja pooltki, mida olen alles hoidnud, ja tõesti, need ei paku mulle ka rõõmu. Seekord viskasin ära siis 3 kotitäit asju!

1. Raamatud
Raamatud on üks peamine asi, mida inimesetel on kõige raskem ära vista ja sorteerida. Minu puhul õnneks aga mitte, kuna mul ei ole kodus väga palju raamatuid ja ma ka ei hoia neist kümne küünega kinni. Töötan ju ise ka raamatute keskel ja saan iga vajaliku teatmeteose endale laenutada! Aga tean inimesi, kellel on kodus meeletus koguses raamatuid, mida mitte keegi ei loe, mille olemasolust ka keegi ei tea, ja need lihtsalt seisavad riiulitel või hoopis kuskil mujal ruumis, kus ka keegi neid kunagi ei näe.

Raamatute korrastamise põhiprobleem aga ei seisne nendest loobumises, vaid selles, kuidas inimesed seda teevad. Kuigi enamasti on raamatud juba ilusti riiulitele asetatud nii, et pealkirjad on ilusti näha, ja võiks ka niimoodi neid sorteerida, siis KonMari meetodi puhul tuleb siiski kõik raamatud oma majapidamisest üles otsida ja ühte kohta maha asetada. Kui raamatuid on väga palju, siis tuleks need enne ära sorteerida teatud kategooriate järgi – see võib otsustamist ja sorteerimist lihtsustada.

Kui olete kõik raamatud põrandale virnadesse ladunud, siis võtke need ükshaaval kätte ja otsustage, kas tahate alles jätta või ära visata, esitades taas küsimuse “Kas see raamat pakub mulle rõõmu?”. Ärge hakake raamatut lugema – see hägustab teie otsustusvõimet. Selle asemel, et küsida, mida tunnete, hakake küsima, kas vajate seda raamatut või mitte.

Kõige tavalisem põhjus raamatute äraviskamisest loobumiseks on “Tahan seda siiski kunagi lugeda!”. Uskuge mind, KUNAGI tähendab MITTE KUNAGI!

Alleshoitavad raamatud paigutage puhastatud riiulitele tagasi ja tundke nende olemasolust rõõmu! Võtke juba täna õhtul kätte üks raamat, mille jätsite alles aga pole veel siiani kätte võtnud! Samas tuletan meelde, et meil on olemas ka e-raamatud ja ka raamatukogud, kust saab raamatuid laenutada ja samamoodi see emotsioon ja teadmine kätte saada. Ja raamatud, mida te enam ei taha enda koju, saate ära anda, viia raamatulaatadele või näiteks Uuskasutuskeskusesse või Sõbralt Sõbrale poodi (nagu ka kõike muud mittevajalikku)!

Ise olen pigem paberraamatu inimene ja pigem laenutan kui ostan. Kui miski tõsiselt meeldib, nagu ka antud KonMari raamat, alles siis lähen ja ostan selle. Seni olen ostnud aga vaid teatmekirjandust, mitte ilukirjandust.

2. Paberid
Paberite puhul on rusikareegliks VISAKE KÕIK ÄRA!
See on minu arvates kõige raskem kategooria, sest nagu ütlesin, olen õppinud dokumendihaldust ja arhiivindust ja siiani kõikvõimalikud dokumendid ja paberid siin kodus ära organiseerinud ja paigutanud.

Paberisortimise peamine põhimõte on kõik minema visata. Lõppude lõpuks ei paku need ju teile iialgi rõõmu, ükskõik kui hoolikalt te neid ka ei säilitaks.

Seega tuleb ära visata kõik paberid, mis ei kuulu järgneva kolme kategooria alla:
* millega tuleb tegeleda
* tihedamini kasutatavad
* igavesti alleshoitavad

Siinkohal ei räägi ma sentimentaalset väärtust omavatest paberitest – päevikud, armastuskirjad vms – see hägustab samuti äraviskamisel teie tähelepanu. Sentimentaalsed asjad pange kohe kõrvale (minul on selleks eraldi suurem kast) ja nendega tegeleme eraldi kategooria all kogu KonMari protsessi lõpus.

Pärast äraviskamise sorteerimist tuleks jagada paberid kaheks – paberid, millega tuleb tegeleda, ja paberid, mida tuleb alles hoida.

Paberid, millega tuleb tegeleda – nende jaoks tehke kodus üks kindel koht (siia alla kuuluvad näiteks ka veel lugemata ajalehed, ajakirjad, poe pakkumislehed jms) – meie kodus tegin selleks kohaks ühe kummutisahtli.

Paberid, mida tuleb alles hoida – jagunevad kaheks – tihemini kasutatavateks paberiteks ja igavesti alleshoitavateks.
Tihedamini kasutatavad paberid on need, mida peate tihedamini välja otsima ja vaatama, näiteks retseptid, ajakavad, kohvimasina puhastamise juhend jms. Need muutuvad mõttetuks, kui pole hoiustatud nõnda, et neile oleks võimalik kergesti ligi pääseda.
Igavesti alleshoitavate alla kuuluvad nt lepingud, garantiid – kahjuks tuleb neid automaatselt meil alles hoida, kuigi need ei paku meile mingisugust rõõmu. Samas on võimalik osasid lepinguid ka internetist kätte saada või pilves hoiustada. Need tuleks KonMari järgi panna tavalise läbipaistva kile vahele, ilma kategoriseerimata.

KonMari nipp seisneb selles, et ühte kategooriasse kuuluvaid pabereid tuleks hoida ühes karbis või kaustas ning nende edasist kategooriatesse jagamist tuleks vältida. Vajate seega võid kolme karpi või kausta. Lisaks pidage silmas, et tähelepanu vajavate paberite koht peaks olema tegelikult alati tühi.

*******************************************************

On aga olemas ka nn probleemsed paberid!
Alleshoitud õppematerjalid – Minul oli neid terve suur kast ja teate, mis ma nendega tegin – viskasin ära! Alles jätsin vaid need, mis mulle tõesti endiselt rõõmu pakuvad ja panin need esialgu sentimentaasete asjade kasti – sest need mälestused koolist tekitavad teistsugust tunnet. Sorteerin neid täpsemalt hiljem.

Enne ja …

pärast!

Elektroonikaseadmete garantiilehed, tšekid, kasutusjuhendid – Nagu näete hoidsin mina garantiilehti, kasutusjuhendeid ja tšekke üliorganiseeritult kiletaskutega kaustas. Selle kategooria sorteerimine algab aga sellest, et eelkõige tuleb ära visata kõik kasutusjuhendid – tänapäeval saab enamasti ikka kõik kasutusjuhendid internetist kätte. Ise jätsin alles näiteks kohviaparaadi ja pesumasina puhastusjuhendi koha – lõikasin need välja. Praegusel ajal ostetakse ka palju asju läbi interneti, kus ostutšekk on teile ka meilile saadetud, seega tootega koju tulnud paberarve visake ära! Kui olete toote aga poest ostnud ja pabertšeki olemasolu on teatud aja vajalik, siis hoidke see vaid senikaua alles.

Sorteeritud õnnitluskaardid

Õnnitluskaardid – Jätke siinkohal endale meelde, et iga kaart on täitnud oma eesmärgi niipea, kui saaja on lõpetaud selle lugemise. Neid tuleks samuti sorteerida “Kas see pakub mulle rõõmu?” küsimust esitades. Jätke alles tõesti vaid need, mis teile rõõmu pakuvad. Olen ka ise peaaegu alati kingi kõrvale kaardi paki sisse pannud, kuid seejuures mõtlen järgmine kord sellele, mida sinna sisse kirjutada, et see inimesele rõõmu saaks pakkuda ja peale kinkimise ja õnnesoovimise ka veel alleshoidmise rõõmu võiks pakkuda – näiteks isekirjutatud luuletus või tõsiselt hea tsitaat või midagi isiklikku ja personaalselt.

*******************************************************

Jätsin alles osad paberid märkmete tegemiseks ja kaartide valmistamise materjalid

Sorteerimata “maja” kaust

Vasakul sorteeritud majadokumendid, keskel äraviskamisele kuuluvad paberid ja paremal enam mittevajalikud kontoritarbed

Sorteeritud ja tühjendatud retseptiraamat

Kontoritarbed, mis töö juurde viisin

Nagu videost on näha, jätsin mina alles siiski ka enda retseptiraamatu, mille ma tõsiselt ära tühjendasin ja enda lemmikretseptid, mida ka reaalselt kasutan, alles jätsin. Samuti tšekide ja garantiilehtede jaoks jäi endiselt alles mul väike mapp. Küll aga paigutasin ühe mapi vahele kõigi pereliikmete vajalikud alleshoitavad dokumendid ja paberid – varem oli igaühel oma mapp. Samuti tühjendasin “maja kausta” ehk viskasin ära kõik mittevajalikud paberid majaga seotud paberid ja dokumendid. Kokkuvõtvalt võin öelda, et ma sain niipaljudest asjadest lahti, mis ei andnud mulle mitte midagi – vaid täitsid kappides ja kastides ruumi. Sellest KonMari meetodiga paberite sorteerimisest olen endale kaasa saanud põhimõtte, et pole vaja ka asju välja printida või paljundada. Näiteks töö juures ei kipu sõrm enam üldse väga “print” nuppu arvutis vajutama, sest tõesti, neid pabereid ei ole vaja nii palju alles hoida ja sorteerida, nagu mina seda varem tegin – see ka omamoodi ju kokkuhoid ja säästmine. Tõin ka terve suur kotitäie sorteerimiseks mõeldud kontoritarbeid töö juurde ära, kuna neid kodus küll enam tarvis ei lähe.

Kõik, mis meie majja enam ei kuulu!

Võtke ka ise raamatute ja paberite sorteerimine käsile ja saate mulle enne ja pärast pilte. Huvitav oleks teada ja näha, kuidas see protsess teistel kulgeb!