Mänguasjad korda: vähem kaost, rohkem mängurõõmu

Kui kodus on laps, on kodus ka laste mänguasjad. Neid leidub igas toas ja igas vanuses lapse elus – muutub lihtsalt vorm. Väikese lapse puhul on klotsid, nukud ja autod, suurema puhul juba lauamängud, pusled, mängukonsoolid ja isegi arvutid (sest olgem ausad: arvutit ei kasutata ainult koolitööks).

Mänguasjade korrastamine tundub paljudele vanematele hiiglasliku ettevõtmisena. Ja ma saan sellest täiesti aru – see on üks sagedasemaid teemasid, mille kohta minult nõu küsitakse. Aga hea uudis on see, et mänguasjade rühmas on võimalik luua süsteem, mis päriselt töötab ka lapse jaoks: lihtne, loogiline ja ligipääsetav.

Kas kõike on tegelikult vaja?

Vanematena tahame pakkuda oma lastele parimat. Valik on tohutu ja uusi mänguasju on lihtne osta, kuid tasub hetkeks peatuda ja mõelda, kas kõiki neid asju on päriselt vaja. Nii nagu riiete puhul, tasub ka mänguasjade maailmas eelistada kvaliteeti kogusele – mänguasju, mis kestavad, on eakohased ja millega päriselt mängitakse.

Mänguasjad ringluses, mitte hunnikus

Kui mänguasju on kodus palju, ei tähenda see, et kõik peaks kohe ära andma. Hästi toimib mänguasjade roteerimine – osa on kasutuses, osa hoiul ning aja möödudes need vahetatakse. Lapse jaoks on see nagu uue alguse tunne, vanema jaoks aga vähem segadust. Sama hästi töötab ka laenamine ja vahetamine tuttavatega – nii ei pea kõike ise ostma, kuid laps saab vaheldust ja uusi kogemusi.

Puhastamine ja korrastamine käivad käsikäes

Mänguasjade korrastamine ei tähenda ainult sortimist. Sama oluline on puhastamine ja parandamine. Määrdunud või katkiseid asju ei ole mõistlik alles hoida ega ka edasi anda. Paljusid plastist mänguasju saab (kui materjal lubab) pesta nõudepesumasinas ning pehmeid kaisukaid pesumasinas. See muudab mänguasjade hooldamise lihtsaks ja aitab hoida lapse mängukeskkonna puhtana.

Süsteem, mis on loodud just lapsele

Kõige paremini püsib kord siis, kui süsteem on loodud lapse, mitte vanema jaoks. Mänguasjad peaksid olema lapsele kättesaadavad ja loogiliselt hoiustatud – nii teab ta ise, kus mis asub ja kuhu tagasi käib. Sildistatud karbid ja sahtlid aitavad lapsel korda hoida ning vanem ei pea iga sammu juhendama. Mida lihtsam süsteem, seda suurem on tõenäosus, et see ka päriselt toimib.

Kui enam ei mängi, anna asjale uus elu

Kui laps on mänguasjast välja kasvanud, ei pea see tähendama, et asi kaotab väärtuse. Väga hea lahendus on mänguasjade müümine – see õpetab lapsele, et asjadel on hind ja et kõike ei pea lihtsalt ära andma. Saadud raha võib panna kõrvale või kasutada millegi uue ja vajaliku soetamiseks. Nii muutub korrastamine õpetlikuks kogemuseks, mitte lihtsalt kohustuseks.

Mänguasjade korrastamine ei ole ainult korra loomine, vaid ka rahulikuma kodu ja teadlikumate harjumuste kujundamine. Kui valid teadlikult, hoiad süsteemi lihtsana ja kaasad korrastamisesse ning süsteemide loomisesse ka lapse enda, muutub mänguasjade maailm kohaks, kus on ruumi nii mängimiseks kui ka hingamiseks.