Tänase ülemaailmse paroolipäeva puhul on väga arukas mõelda enda kõikvõimalike paroolide peale, mida kuskil kasutad. On selleks siis pangakaardi PIN-kood või salasõna Facebookis. Kas ja kui turvalised need on?
Digikorrastamisega tegelemine on üks väga oluline tegevus, sest meie elud on igapäevaselt üha enam digimaailmaga seotud. Seetõttu ongi oluline ka seal kord majja lüüa ja seal ka seda korda hoida. Olen digikorrastamise vajalikkusest kirjutanud eraldi postituse, millest saad lugeda SIIN.
Digikorrastamise juures on aga oluline mõleda ka sellele, et tõsta ka enda nutiseadmete ja enda kohta käivate andmete turvalisust. Kui seadmed ja keskkonnad on turvatud parima salasõnaga ja ka mitmeastmelise autentimisega, siis oled endast parima andnud.
Milline on parim parool?
Hea ja turvaline parool on unikaalne, ei sisalda sinuga seonduvat infot ja võiks olla vähemalt 12 tähemärki pikk, sisaldades suuri ja väikeseid tähti, sümboleid ja numbreid. See tähendab, et ei ole mõistlik kasutada üht ja sama ning ka sinuga seonuvat infot sisaldavat salasõna mitmes kohas.
Mõned näited halbadest ja ebaturvalistest paroolidest:
- kõige tüüpillisemad salasõnad on „parool“ või „123456“
- isiku nimi, eriti kui see on avalik info – näiteks„marieparkma“ või „parkmamarie“
- järjestikuste klaviatuuritähtede kombinatsioonid – näiteks sõnad „qwerty“ või „abcdef“
- sünnikuupäevad või tähtpäevad – näiteks „01011990“
- sagedased fraasid – näiteks „iloveyou“
- ainult numbrid või ainult tähed – näiteks „87654321“ või „abcdefgh“
- liiga lühikesed paroolid – näiteks „pass“ või „1234“
- lihtsad versioonid tuntud paroolidest – näiteks „p@ssw0rd“ või „P@ssw0rd!“
Mis on paroolihoidla ja kuidas see töötab?
Selleks, et kogu paroolimajandust hallata, soovitan kasutusele võtta paroolihoidla. See on andmebaas, kus on krüpteeritud kujul hoitud kõik sinu kasutajanimed ja salasõnad. Paroolihoidla genereerib väga tugevaid ja unikaalseid salasõnu ja hoiustab neid turvaliselt. Seega on sul vaja meeles pidada vaid üht parooli ja selleks on paroolihoidla parool.
Kui varem kasutasin ise kaht põhilist salasõna mitmes kohas, siis praegu saan öelda, et ma ei kasuta kuskil ühtegi korduvat parooli ning olen endast andnud parima, et enda jaoks kõikvõimalikud turvaaugud eemaldada. Kasutan paroolide hoiustamiseks juba mitmendat aastat 1Password paroolihoidlat ja olen väga rahul. Jah, ma igakuiselt maksan selle teenuse eest, kuid hoidla teeb mu elu lihtsamaks ja kindlamaks.
Kaheastmeline autentimine
Võimalik, et kuuled kaheastmelisest autentimisest alles nüüd. Kui aga oled sellest ka varem kuulnud, kuid endiselt pole seda endale teinud, siis nüüd on aeg – hakka sellega tegelema! Kaheastmeline autentimine on justkui kahe müüri ületamine enne kuskile sissesaamiseks. Esmalt sisestad tavalise parooli ning siis hiljem tuleb kinnituskood telefoninumbrile või e-posti aadressile – oleneb, kuidas sul on see mingis keskkonnas seadistatud.
Miks aga on see vajalik? Peale häkkerite võib ka su lähedane proovida su kontole sisse saada ning kui tavaline salasõna on lihtsasti arvatav või on pahalasele teada, siis saaks ta väga lihtsalt su kontole ligi. Kui aga oled konto varustanud kaheastmelise autentimisega, siis ta sinna ilma teise parooli ehk lisakinnitamiseta sisse ei saa.
Näiteks on minu jaoks kaheastmelise autentimise kasutamine väga oluline nii elektronpostkasti kui ka Instagrami ja Facebooki puhul. Minul käib igapäevane tööasjade ajamine just kõigi nende kaudu ning kui keegi mu kontole väga lihtsalt sisse pääseks ja selle pahatahtlikult üle võtaks, oleks olukord väga halb.
Mida teha?
Minu soovitus sulle on, et hakka enda paroolimajanduse korrastamisega pihta! Vaata üle kõikide keskkondade, rakenduste jm kontode salasõnad ning loo endale süsteem, mis teeb nende talletamise turvaliseks ja kasutamise lihtsaks. Soovi korral võta kasutusele paroolihoidla ja võta sellest maksimum.
Jah, igasugune korrastamine (k.a paroolide korrastamine) võtab aega, kuid võta see üks kord ja põhjalikult ette ning edaspidi on kõik koguaeg korras!
Kirjuta oma kommentaar