Raamat “Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu”

Pole ammu käes hoidnud raamatut, mis mind niimoodi köidab, et varahommikul une puudumise tõttu raamatu lugemise lõpetan. Kätte võtsin ma selle raamatu ju sellepärast, et Toomas on ka meremees. Mitte küll laevakaitsja, aga siiski sõidab merd. Ja samuti ka sellepärast, et ma ei loe uudiseid (vaatan küll telekast igapäevaselt “Ringvaadet” ja “Pealnägijat”, kuid otseselt lehti ja uudiste väljaandeid ei sirvi ega loe) ja tahtsin teada täpselt ja otse allikast, et mis siis Eesti meestega seal toimus ja kuidas see elu neil seal Indias oli.

Raamat ei ole põnev (kes seda võib-olla sealt otsib) aga ta on väga huvitav. Teada saab, kuidas India vanglas asjad käivad (või õigemini ei käigi) ja millistes tingimustes tuli Eesti meestel need aastad elada ning miks ja kuidas üldse nad sellise keerdkäigu enda elus pidid läbi tegema. Emotsioon oli ülim, eriti kell 6.28 Dmitri Pappeli ema ütlusi lugedes – hea, et pisar silma ei tulnud. Lihtsalt uskumatu, et osa sellest maailmast on nii aeglase kohtusüsteemi ja igas mõttes väheste võimalustega riik.

Ma ei ole põhimõtteliselt üldse ringi reisinud ega kuskil kaugemal kui Rootsi ja Tšehhi käinud, ning seepärast see raamat mind võib-olla just teistmoodi köitiski, et kuidas see kõik üldse võimalik on.

Järgmisena võtan ette raamatu “Liibanon 2011”, mis räägib siis 114 päeva kestnud Eesti jalgratturite pantvangidraamast. Väike numbritemäng? Laevakaitsjaid oli ju 14.

Igasuguseid häid raamatusoovitusi ootan ka teilt nüüd huviga :)

Printleht: Nädalamenüü

Organiseerimine ka söögitegemisel! Paljud mõtlevad, et milleks nüüd selline nädalamenüü ettemõtlemine ja planeerimine, aga uskuge mind, see hoiab nii palju aega, raha ja närve kokku, kui see kõik enneaegselt välja mõelda ja selle järgi tegutseda. Seda enam, kui oled samuti igapäevaselt töötav mitme lapse ema.

Printisin selle lehe endale välja, panin läbipaistva kiletasku vahele (lõikasin köitmiseks mõeldud ääre ilusti ära) ja nüüd seisab menüü magnetiga meie köögitahvlil. Sinna teen märkmeid markeriga, mida saab hiljem ära kustutada (need  on samad märkerid, millega laste tegevuskaartidele saab kirjutada, joonistada ja hiljem ära kustutada) – üksikult ostes näiteks SIIN.

Kuidas aga raha niimoodi kokku hoida? Mina teen nii, et … 

  • Ootan ära nädala Coopi kliendilehe (ostan enamasti sellest poest). Vaatan sealt meie perele vajalikud head pakkumised välja ja tõmban vajalikele asjadele ringid ümber.
  • Samuti märgin nädala jooksul telefoni äppi Keep (mis meil on ka Toomasega sünkroniseeritud) ära toiduained ja muud asjad, mida toidupoest vaja, et miski oluline ei ununeks ostmata.
  • Samas teen ka külmkapis ja sügavkülmas inventuuri, et millest ma mida saaksin valmistada. 
  • Niimoodi mitme asja koostööl ja ka kalendri abil (äkki mõnel õhtul oleme sünnipäeval või mõni päev sööme näiteks lõunat hoopis kohvikus) märgin nädalamenüü lehele toidud, mida selleks õhtuks/päevaks valmistada olen planeerinud.

    Kui selline planeerimine tehtud, teen arvutist e-coopi lehelt meie pere toidupoe nädala eelarve järgi ka tellimuse ning sedasi hoian ka poes käiguta aega ja ilmselt ka raha (emotsionaalne isudega poodlemine jääb ju ära) kokku. Kuna nädalane toidumenüü on nüüdseks varem välja mõeldud ja kõik vajalikud asjad kodus kappides olemas, siis ka närvid puhkavad, kuna tean täpselt, mida õhtuks süüa teen.

    Kes veel niimoodi pere nädalamenüüd planeerib? Jagage nippe ja trikke, mida ka ise toidumenüü koostamisel kasutate ja jälgite!

    Prindi endale nädalamenüü SIIT.

    Retsept: Lihtsaim õunamoos

    Ükspäev küsis sõbranna mu käest õunamoosi retsepti ning mina, teades, et see on mul raudselt blogis üleval, juhatasin ta siia seda otsima. Natuke aega hiljem aga teavitas ta mind, et seda siiski ei ole siin ja et ma pangu see ikkagi üles. Siin ta siis nüüd on! Minu jaoks kõige lihtsam ja lollikindlam viis ülihead õunamoosi teha.

    Vaja läheb

    • õunu
    • tavalist valget suhkrut
    • potti
    • saumikserit
    • hoidise säilitamiseks purke, kaasi jms

    Valmistamine:
    Õhtul teleka ees võtan õunad ette, koorin, tükeldan sellesse potti, kus moosi ka keetma hakkan ja puistan lõpuks kõige peale suurema kihi suhkrut. Nii jäävad nad kaane alla kapile ööseks seisma. Järgmiseks päevaks on mahl õuntest välja tulnud ja seega ei pea moosikeetmisel vett üldse lisama. Kuumutan, kuni õunad on pehmemaks muutunud, ja lisan ülejäänud suhkru (teen seda maitse järgi). Siis püreestan saumikseriga kõik ära, kuumutan veel veidi ja võib-olla ka lisan suhkrut juurde. Kui vajalik magusus on saavutatud, tõstan poti pliidilt ja panen moosi eelnevalt kuumutatud steriliseeritud purkidesse ja sulgen kuumutatud kaantega.

    • Purkide steriliseerimiseks hoian neid praeahjus resti peal tagurpidi 100 kraadi juures umbes 10 minutit ning kaaned steriliseerin kuumas vees.
    • Parim õunamoos tuleb kuldrenetist või valgest klaarist.

    Prindi endale retsept SIIT.